Segujoogirühmad

Jookide terminoloogia

Aperitiiv     traditsiooniline enne sööki serveeritav jook isu tõstmiseks, tavaliselt maitsestatakse bitterite või vermutitega. Sellesse kategooriasse kuuluvad paljud joogid. Sõna aperitiiv on tulnud ladina keelsest sõnast ´aperire ´, mis tähendab ´avada ´. Aperitiivi ülesanne on – valmistada kõht ette järgnevaks lõunaks.
Jagatakse aperitiivid 3 rühma:
· lühikesed segamata aperitiivid – vermutid, kuivad madeirad, Campari, Dubonnet, Pernod
· pikad segatud, veidi suhkrut sisaldavad aperitiivid – Campari & Soda, Vermouth & Soda ja ükskõik milline pikk drink, mis tekitab või suurendab söögiisu.
· tõelised aperitiivid ehk ´Before Dinner Cocktail ´. Sellesse rühma kuuluvad kõik kuivad kokteilid.Sellesse rühma ei kuulu pikad dringid.
After Dinner Cocktail vastupidiselt aperitiividele, kustutavad söögiisu .
Nendega võib asendada magustoitu või olla magustoitude täienduseks. Joogina magus ja kaloririkas. Jaotatakse:
· kõik koort või suuremas koguses likööri sisaldavad kokteilid
· flip’id
· eggnog’id
· frappè’d
· pousse cafè’d
· zoom’id
Bishop     höögveini sarnane jook, mis valmistatakse kuumutatud portveinist; maitsestamiseks tarvitatakse praetud ja kuumutatud apelsine
Bowl        bool,külm jook lahjendatud veinist puuviljatükikeste või marjadega. Enne serveerimist lisatakse gaseeritud joogid või vahuvein; serveeritakse samanimelisest anumast

Bowl = Cup, valmistatakse klaaskannus
Bowl = Punch, valmistatakse boolinõus; võib ka kuumana

Kõigist segatud jookidest on bool kõige mitmekülgsem. Neid võib pakkuda ükskõik millisel kellaajal ja aastaajal.
Bool on tuletatud inglise keelsest sõnast ´bowle ´, mis tähendab kaussi. Ta on eelkõige soojematel aastaaegadel teretulnud värskendav jook. Booli kvaliteet sõltub kasutatavatest joogi koostisosadest. Booli valmistamisel sobivad mitte ainult sissevekitud, vaid ka eelkõige värsked puuviljad ja külmalt konserveeritud puuvili.
Boolide valmistamisel peab arvestama :
· Kasutage vaid kõrgekvaliteetseid alkohoolseid joke. Alkoholi sisaldav bool ei tohi olla liiga kange ega liiga lahja.
· Ärge kasutage ühes boolis liiga palju erinevaid alkohoolseid joke. Ärge püüdke segada erinevaid tugevamaitselisi likööre samas boolis.
· Kasutage tükeldatud puuvilju mõõdukalt.
· Booli valmistamisel kasutage ühte suurt jääkamakat, mitte aga jääkuubikuid. Mida suuremat te kasutate, seda vähem see sulab.
· Segage kanged alkohoolsed joogid või veined ja maitseandjad tükk aega enne kasutamist ja jätke need toatemperatuuril seisma 1 – 2 tunniks. Seejärel pange segu vähemalt tunniks külmetuskappi, enne kui valate selle boolinõusse.
· Kui drink on serveerimiseks valmis, kallake jahutatud segu boolinõus olevale jääle, lisage pikendaja – vahuvein, soodavesi jne., segage kulbiga enne serveerimist. Ka serveerimise ajal segage booli aeg-ajalt.
· Kui palju tuleks booli valmistada ? See sõltub koosviibimise iseloomust. Kui on tegemist tavalise ametliku vastuvõtuga, võib arvestada kolm 20 cl tassi inimese kohta. Kui koosviibimine kestab pikemat aega või ei ole ametlik, peab arvestama 3 – 5 tassi inimese kohta.
· Et külaline puuvilja boolitassist kätte saaks, tuleb juurde serveerida puuviljalusikas või swizzlepulgake.

Buck         sisaldab alati värsket laimi või sidrunit, üht või mitut alkohoolset jooki ja kindlasti ginger ale (ingveri limonaadi ); serveeritakse highball-klaasis. Põhiolemuselt on ta ´ Rickey ´, millele lisatud ingverijooki.
Buck´id on olnud maailmas alates 1890-ndaist. Traditsiooniliselt kasutatakse poolt laimi või veerandit sidrunit. See tuleb pigistada otse klaasi, millele lisatakse kasutatud koor. Erandiks on valge rummi aluseline buck, sellele võib lisada väikestes kogustes teisi maitseaineid, nagu puuviljamahla, siirupit või likööri.
Buck võib sisaldada sellist ainet, mida me tavaliselt kasutame magustajana, kuid buck’i puhul kasutatakse seda nii vähe, et see on pigem maitseaine kui magustaja.
Chaser           ( jälitaja, järgnev lonks) jook, mis juuakse kohe pärast viski, tequila või muu alkoholilonksu – õlu või alkoholivaba jook
Champagne cocktail          Šampanja kokteile serveeriti tavakohaselt aperitiividena enne pidulikku sööki, kuid tänapäeval populaarsed igal ajal. Sõna ´šampanja ´ kasutatakse siin kui üldterminit, mis viitab kõrgekvaliteetsele vahuveinile näiteks nagu itaalia spumante´d ja hispaania cava´d.
Kasutage alati kuiva šampanjat , mis on põhjalikult jahutatud. Soovitav kasutada ´härmatisega ´klaase. Ehitatakse vahuveiniklaasi, põhjaks mingi maitset andev liköör.
Cobbler            ( jäätatud vein sidruni ja suhkruga ) keskmise suurusega jook, mille kogust on suurendatud rohke jääga, tavaliselt purustatud. Teiste sõnadega on cobbler frapeena serveeritav sour kokteil. Kasutada võib alusena veini, likööri või viina, kuid ta peaks sisaldama ainult väikeses koguses sidruni- või laimimahla kui üldse – erandiks on Cherry Cobbler. Serveeritakse kõrtega, välimuse annab rikkalik garneering vastavalt aastaajale, enamasti puuvili ja kaunistuseks lisatakse mündioksake. Vedelikud valatakse otse jääle klaasis. Kui retsept täpsustab suhkrusiirupi asemel tuhksuhkru, tuleb see lahustada klaasis veega / soodaveega enne kui jää lisatakse – ja siis valada vedelikud peale . Mõlemal juhul lisatakse kangemad vedelikud traditsiooniliselt hiljem. Segu tuleb segada baarilusikaga, et ergutada härmatise tekkimist klaasis enne serveerimist.
Cobbler on pärit Ameerikast. Drink on mõeldud eelkõige nautimiseks soojal suvepäeval.
Colada          ilmselt populaarseim kokteil maailmas, originaalne Pina Colada on päritolult jällegi vaidlusalune. Kindlasti tuleb ta Puerto Rico´st, kuid autorid on kaheldatavad.
Colada´d on variatsioonid Pina Colada´st, ja sisaldavad alati valget rummi, ananassimahla ja kookoskreemi. Põhitrikiks on kasutada väga värsket mahla.
Collins           kuumailma pikk, värskendav jook, mida originaalretsepti järgi ei šeigita, vaid tehakse pikas klaasis alkoholi, sidruni- või laimimahla, suhkru ja jääga, ning peale valatakse soodavett.
1880-ndail tehti Collins´it tervest supilausikatäiest suhkrust, kuid tänapäeval tehakse neid pisut kuivadena – siirupiga. Soodavett tuleks hoida külmutis, et võiks kasutada minimaalselt jääd hoidmaks jooki jahedana. Tänapäeval kasutavad baarid vahutavaid tsitrusjooke, et saada mõjuavaldavamat tulemust.
Collins’id on pika dringina serveeritavad sour’id. Sõna ´collins ´ all võib mõelda ka joogi serveerimisviisi, sel juhul viitab ´collins ´ sellele, et drinki serveeritakse kõrges klaasis koos jää ja soodaveega.
Tuleb meeles pidada, et kui vähendame collins’is soodavee hulka, same fizz’i, kui jätame soodavee ära, same sour’i.
Kui valmistame collins’i sour-kokteilidest , serveerime neid Collins-klaasist koos jää ja soodaveega, liidame sour-kokteilinimele Collins. Nii näiteks võime valmistada ´White Lady Collins’i ´ , ´Sidecar Collins’i ´, jne. Nii võime valmistada tuhandeid collins’eid.

Cooler          (jahutaja) pikk jook ( long drink ) , mida tehakse sarnaselt Collins´iga, kuid mis tavaliselt sisaldab tsitrusespiraali, mis ripub üle klaasiserva. Kasutada võib igasuguseid alusalkohole, kuid retsepti ei šeigita, kui ta just munavalget ei sisalda.
1880-ndail olid Cooler´id väga magusad ja mõnikord ujus pinnal jäätis. Nad on aja jooksul muutunud vähem magusamateks, nii et likööre ja siirupeid tuleks kasutada mõõdukalt. Sidrunimahla ei pea tingimata olema.
Cooler’eiks võib pidada kõiki neid pikki drinke, mis on valmistatud samal viisil nagu collins’id või fizz’id, kuid soodavee või ginger ale asemel või lisaks on kasutatud veel mingit karastusjooki, süsihappegaasi sisaldavat või mitte sisaldavat või naturaalset mahla.
Crusta          leiutati 1850. aastatel USA –s New Orleans´is Hispaania kohvikus. Autoriks oli Santina, omanimelise joogibaari omanik. Crusta´d serveeritakse suures suhkruäärisega veiniklaasis, mille äärelt ripub sisse sidrunikoorespiraal. Retseptis võib kasutada igasuguseid alkoholialuseid, lisada tuleks väike kogus sidrunimahla ja purustatud jääd.
Crusta on veidi kummaline segujook. Oma nime on ta saanud mitte niivõrd maitseliste koostisosade, kuivõrd just oma välimuse – klaasi suhkruäärise järgi. Oma kena väljanägemise tõttu on ´crusta ´ eelkõige daamide poolt eelistatud.
Daisy         ( kirikakar, maarjalill ) ameerika jook, mis eksisteerib alates 1850-ndaist, serveeritakse väga külmana joogikannus, kuigi praegu kasutatakse sagedamini jääkuubikutega klaasi. Šeigitakse ja lahjendatakse rohke purustatud jääga – kuigi algupäraselt kurnati ja serveeriti ilma jääta. Kasutada võib suvalist alusalkoholi, kuid ainult vähestes kogustes soodavett, kui üldse – mitte enam kui pool alkoholide kogusest. Lisada tuleb laimimahla ja väike kogus puuviljasiirupit, garneering valitakse vastavalt aastaajale.
Daisy’t pakuti alguses ainult soojal suvepäeval. Selle dringi garneerimisel ja kaunistamisel võib oma fantaasial lasta vabalt lennata. Garneerimisel võib kasutada kõiki puuvilju, aga kaunistamisel lilli. Kui te ei soovi drinki panna lilleõit, asetage daisy-klaas või –kruus väikesele alusele ja pange alusele paar lilleõit.
Eggnog          ( ülesklopitud muna kuumas õlles ) 17. sajandil oli ´nog ´ kange pruulitud õlu Inglismaal ja ´noggin ´oli väike õlle- või joogikann. Ameerikas oli üpris levinud lisada sellistele jookidele klopitud muna. Sellest tegevusest sai alguse Eggnog. Traditsiooniliselt tarbitakse Eggnog´i jõuluhommikul, sageli valmistatakse suures koguses. Neid võib maitse järgi munakollase või koorega paksemaks muuta või lisada piima, mis teeb kokteili vedelamaks. Seda kreemjat kokteili tehakse suhkrust, piimast, munakollasest ja brändist, rummist või bourbonist.
Serveeritakse külmana pikkades klaasides või punšikruusides, peale riputatakse muskaatpähklit. Võib valmistada külmana kui ka kuumana.
Fancy drinks         meeldivad ajaviitejoogid, üllatusterohked. Neid ei saa selgelt rühmitada valmistamisviisi ega koostise järgi.
Fix                 ameerika segud, mis ilmusid 19. sajandi alguses. Cobbler´i väiksem versioon. Tehakse suhkrusiirupist, sidrunimahlast, alkoholist ja purustatud jääst. Võib kasutada ka puuviljasiirupit. Garneeritakse külluslikult aastaajale kohase puuviljaga. Serveeritakse koos kõrtega ja kokteilkahvliga või lusikaga.
Algselt kasutati puhast suhkrusiirupit, kuid 1990-ndaks oli standardiks vaarika- või ananassisiirup. Tänapäeval on puuviljasiirupid vähem tavalised, kuid alati võimalikuks valikuvariandiks.
Drink on mõeldud eelkõige nautimiseks soojal suvepäeval.
Fizz           (kihisev) sarnaneb collins´iga, kuid teda alati šeigitakse enne soodavee või mingi muu vahutava joogi lisamist. Sisaldab tavaliselt mitte enam kui pool klaasi jääd, et mitte rikkuda gaseeritud efekti.Pakutakse tavaliselt hilishommikul, aluseks võib olla ükskõik milline alkohol. Serveeritakse kõrtega ja segamispulgaga.
Fizzi tuleb juua kiiresti, kohe pärast selle valmistamist. Sellepärast ei pane paljud baarmenid klaasi jääd. Fizz’id on vett sisaldavatena palju pehmema maitsega kui sour-kokteilid.
Flambe      ( flambeerima – leegitsevana serveerima ) alkohoolne- või segujook, mis serveeritakse põlevana, soojendatud aroomiklaasist

Flip ( pahvak ) oma nime on saanud vanast kloppimismeetodist jooki üha uuesti ja uuesti ühest nõust teise valamisega, et säilitada selle ühtlast tekstuuri.
1690 .aastal koosnes tüüpiline Flip klopitud munadest, suhkrust, vürtsidest, rummist ja kuumast õllest. Seda keedeti kuuma rauast vahendi abil enne serveerimist. Tänapäeval serveeritakse neid lühikestena, külma kreemja joogina, muskaatpähkliga üle riputatuna.
Flip´id valmistatakse suvalisest alkoholist, munakollasest või tervetest munadest, soovikorral lisatakse vähesel määral rõõska koort, piima ei kasutata. Paljusid ehmatab teadmine juua tooret muna, pärast segamist pole neid tundagi. Serveeritakse delmonico või sour-klaasist.
Float         ehitatakse highball-klaasi pinnale; ujutatakse – valatakse alkohoolne jook, ei segata
Frappé     kahe või enama alkohoolse joogi segud, mida on segatud ilma jääta ja valatud old-fashioned klaasis olevatele jääkildudele. Serveeritakse lühikeste kõrtega.
Frozen Cocktail        aineosad loksutakse, segatakse koos jääga ja valatakse kurnamata mingisse klaasi
Glacè            ( jahutatud ) fizz-klaas täidetakse 2/3 väikeste jääkuubikutega, milledele valatakse peale jook/segujook. Serveeritakse koos lusika, kõrre ja jääveekannuga.
Grog  algupäraselt koosnes grokk ühest osast tugevast rummist kolme osa vee kohta, mida tarvitas Inglise Kuninglik laevastik. Nimetuse ristisid meremehed admiral Edward Vernon, hüüdnimega ´vana grog ´järgi, kuna tema mantel oli jämedast materjalist, mida kutsuti grogrammiks, 1740 aastal. Grog oli suupärasem kuumana. 1795 ringis lisati sidrunimahla, kuid 1850-ndaks oli laim levinuim maitsestusvili.
Tänapäeval on grokk igasugune rummialuseline jook, mis on tehtud tsitrusviljast ja suhkrust.
Highball         autoriks New York´I baarimees Patrick Duffy ja aastaks 1895.
Duffy võttis nimetuse ilmselt 19. sajandi ameerika raudteede kombest pall kõrgele samba otsa tõsta märguandeks vedurijuhile, et peab kiirustama. Highball oli nimetus joogile, mida valmistati kiiresti valades valmistusained pikka klaasi jääkuubikutele. Highballi valmistamise põhireeglid on:
· kasuta üht alkoholi
· kasuta üht muutjat
· kasuta üht garneeri või üldse mitte
· valmista jook kiiresti

Praegu on lubatud kasutada kuni kaht segajat, millest üks peab olema vahutav, üle ühe alusalkoholi ei segata.
Ice-Cream-Frappé      šeikeris jäätise ja alkoholiga segatud jook serveeritakse magustoidu- või vahuveiniklaasis
Invalid drink      segujook, mis sisaldab kanamuna, lihaleemt, maitseaineid.
Julep              arvatakse, et ´julep ´tuleb araabia sõnast ´julab ´, roosivesi.
USA-s tehti julep´eid sageli brändiga, kuni bourbon muutus pärast kodusõda kättesaadavamaks, ja see on jäänud ka kasutatavaimaks alusalkoholiks. Julep´id valmistatakse lahustades suhkrut väheses vees klaasis ( või kasutades suhkrusiirupit ). Lisatakse piparmündi oksakesed ja tavaliselt purustatakse, lisatakse valitud alkohol kuni klaas täidetud enam kui veerandi osas kuid vähem kui 2/3 . Klaas täidetakse purustatud jääga. Julepi ainsaks pikendajaks on jääkildudest sulav vesi. Sellepärast peab jääkilde kasutama suures koguses ja esimese segamise järel tuleb neid veel lisada nii palju, et klaas/kruus saaks täis. Kaunistatakse piparmündioksakesega ja serveeritakse koos kõrtega ja segamispulgaga.Ilma värske mündita ei ole julepi valmistamine mõeldav.
Knickebein          koosneb alati ühest tervest munakollasest ja kahest erinevast alkohoolsest joogist. Valmistamisel tuleb tähelepanna, et alkohoolsed joogid teineteisega maitselt sobiksid ja et munakollane terveks jääks. Oma lõbusa ja kirju koostisega on ta eriti atraktiivne jook.
Valmistamisel kallatakse kõigepealt klaasi väga kitsasse ossa raskemat likööri, seejärel asetatakse klaasi ettevaatlikult värske terve munakollane ja lõpuks kallatakse peale jook, mis on väiksema erikaaluga. Maitsekus tõuseb, kui joogiks vajalikke koostisosi enne külmas hoida.
Knickebeini juuakse ühe sõõmuga. Serveerimiseks sobivad kõige paremini selleks toodetud spetsiaalsed klaasid, mis koostisosade segunemise ära hoiavad.

Lemonade      alkoholivaba Collins

Limeade         alkoholivaba Collins laimimahlast
Long drink siia kategooriasse kuuluvad kõik kergelt alkohoolsed või mittealkohoolsed segujoogid, mis on valmistatud puuviljamahlast mõne lisandiga ( soodaveega, toonikuga, ingverijoogi jne. ), garneeritakse. Valmistatakse otse klaasi või šeikeris.
Milk Shake    šeikeris valmistatud segujook piimast, jäätisest, mahlast ja kanamunast; alkoholivaba. .
Mull                 e. hõõgvein Hõõgvein on maitsestatud ja magustatud vein, mida pakutakse tulikuumana.
Enne valmistati hõõgveini järgmisel viisil: vein valati
kannu ja sinna pisteti tulikuum ahjuroop. Tänapäeval ahjuroope ei kasutata, vaid vein soojendatakse pliidil.
Jahvatatud maitseained keedetakse koos apelsini- ja sidrunikoorega tassitäies vees ja lisatakse seejärel veini.
Kangestatud veinil ei tohi keema lasta tõusta, sest see tugevdab ja teravdab veinimaitset.
Mist         ( hägune ) kõik joogid, kus alkohol valatakse klaasi purustatud jääle. Jook on tuntud Ameerika Ühendriikides ja seda võib juua ükskõik millisel päeva ajal. Garneerida võib sidrunilõiguga.
Neat       ( puhas ) termin puhtalt serveeritud alkoholi kohta, mis ei sisalda jääd ega segajaid.
Negus     magustatud, maitsestatud vein ( tavaliselt portvein), mida serveeritakse koos kuuma veega, mis lisatakse veinile.Autoriks on kolonel Francis Negus 1700-ndate algul. ´Kõige värskendavam ja elegantsem jook, eriti nende jaoks, kes ei joo punsi ega grokki pärast sööki ´, nii kirjutas Jerry Thomas raamatus “ How to mix drinks “ 1862 aastal.
Old – Fashioned alkoholialuseline short drink šeigituna või lihtsalt lisatuna jääga täidetud klaasi, milles on bitteris ligunenud suhkrukuubik. Esimene neist ilmus 1900 ringis ´Pendennis club´is ´Louisville´s, Kentuckys. See valmistati erru läinud kolonel James E. Pepper´i palvel, kellele polnud tähtis viski maitse, vaid ,kes nautis joogi poolt avaldatavat mõju.
On – the – rocks valatud jääkuubikutele
Orgeade       alkoholivaba Collins apelsinimahlast
Oyster          Võrreldes teiste alkohoolsete baarijookidega on ´oyster ´ erand, kuna ta suhteliselt vähe või üldse ei sisalda alkoholi. Erilise hinnangu on ´oyster ´ saanud oma kosutava terava ja vürtsilise amitse tõttu. Kõri ja mao palsamina mõjub ta väga ergutavalt. Sobib meestele õhtu lõpujoogiks.
Serveeritakse ´oyster ´ madalates kokteiliklaasides. Garneering austritega, vähiliha või toore riivitud mädarõikaga ei näe mitte ainult kena välja, vaid tõstab paljudel juhtudel head maitset.
Retsept: madalasse klaasi pannakse veidi oliivõli, toores munakollane, veidike teravamaitselist toamtikastet, sidrunimahla, peent pipart või paprikat, riivitud muskaatpähklit, soovi korral veidike brändit või mõnda teist kanget alkoholi.
Party drinks       suuremale inimhulgale valmistatud segujoogid, serveeritakse tavaliselt valmistamisnõust ( bool, punš )
Pick – me – up   toniseeriva mõjuga alkohoolne jook, eriti soovitav pohmeluse ravimina. Kõige sagedamini bitter´it sisaldavad Pick-me-up´id leiutati liigse joomise kohutavate kõrvalmõjude edasilükkamiseks.
Tuleb meeles pidada, et hea Pick-me-up sisaldab veidi enam kui paljast vett – tegelikult võib sellega isegi puhast alkoholi manustada. Traditsioonilised Pick-me-up segud on aluseks ütlusele “ Koera karv, mis sind pures “, mis viitab vähesele kogusele sama alkoholi kasutamisele, millest purju jäädi. Reeglina olen ma sellise kainenemise vastu, siiski on juhuseid sõltuvalt eelmise õhtu liialdustest, mil kerge drink on sobilik viis parandada pärastlõunast meeleolu.
Võib kasutada pohmeluse raviks segu, mille nimi on St. Louis Special ja mis sisaldab : ½ õlut, ½ tomatimahla ja puuviljasuhkrut. Jooge seda segu õhtul enne magama minemist.
Posset      kuum vürtsitatud ning veiniga segatud piim . Võib sisaldada piima asemel koort ning veini asemel õlut.

Pousse Cafe      eesmärgiks on serveerida samas klaasis teineteisega segunemata kaht või enamat aineosa. Neid juuakse kohviga , nagu nimestki näha, sest kohv täiendab imeliselt nende maitset.
Kõikide nende jookide saladuseks on nende komponentide individuaalne erikaal. Mida vähem alkoholi ja mida rohkem suhkrut neis on, seda raskemad nad üldiselt on.
Serveeritakse spetsiaalsetes silindrilistes klaasides.
Joogi valmistamisel kallake iga liköör ettevaatlikult väikesesse vertikaalsete seintega klaasi mööda baarilusikaselga või ümarat põhja. Baarilusikat hoitakse klaasi sees väga lähedal eelmisele kallatud koostisosale. Lusika asemel võib võtta segamispulga. Lisa teised koostisosad ette antud järjekorras. Igasugune sisu häirimine või kiirustamine põhjustab kihtide segunemise, mil tuleb algusest alata. Kannatlikkuse ja meisterliku lusika käsitlemise tulemuseks on mitmekihiline kokteil. Pousse – Café teeb praegu tagasitulemist noorte seas oma uue nime ´ Shooters ´ all . Vt. mõõtude tabelit, kus saate likööride erikaalud teada.

Puff     ( pahvak ) traditsiooniline pärastlõuna jook võrdsetest osadest piimast ja alkoholist, millele klaasis lisatakse soodavesi. Serveeritakse jääle valatult highball-klaasis. Enne USA –s kehtestatud keeluseadust olid Puff´id populaarne joogikategooria, enam neid kaubanduslikult ei tehta.
Punch´id ja Cup´id suurtes kogustes valmistatav kokteil, algupäraselt segati 5 ainest, muuhulgas puuviljamahlast,magustajatest,
veinist, maitseainetest.
Nimetus ´punch ´on esmakordselt mainitud Briti dokumentides aastast 1632. Enamik punše sarnanesid Wassai´l Punš´ile, mis tehakse õllest, brändist või veinist. Alles 1655 aastal avastati Jamaikal enamike punšide alus – rumm.
Cup´id, mida tehakse samuti suures koguses, on traditsioonilised inglise joogid, mida algselt pakuti jahimeestele enne jahti. Need on enamasti veinialuselised või baseeruvad madala alkoholisisaldusega alkoholidel.
Mõlemal juhul võib spetsiaalne klaas , millel oli pikk vars ja lameda põhja asemel nupp, nii et klaasi sisu tuli lõpuni juua, enne kui võis klaasi tagurpidi kandikule asetada, asendada veiniklaasidega. Kui jook on liiga kange või kibe, lisage limonaadi või ingveriõlut maitse järgi. Alati pakkuge alternatiive punšidele, ka alkoholivabu jooke. Kui võimalik, kasutage suurt jääkamakat suure hulga jääkuubikute asemel, et vältida liigset veeldumist.
Rainbow            valmistamisviis – ehitamine – erivärvilistest alkohoolsetest jookidest
Rainbow = Pousse Cafe
Rickey          magustamata kokteil alkoholist, laimi mahlast ja soodaveest, mis valmistati esmakordselt 1893. aastal `Shoemakers ´restoranis Washington´is.Segati kokteil Joe Rickey´le, kongressi lobistile.
Kunagi olid populaarsed teistel alkoholidel baseeruvad Rickey´d, kuid need pole ajaproovile vastu pidanud nagu originaalne Gin Rickey. Pisut suhkrut ja Gin Rickey´st saab Gimlet, kuigi mõlemad kokteilid said alguse iseseisvalt.
Highball-klaasi pigistame värskey laimi mahla, laimiviilu jätame klaasi. Alkoholi valame jääkuubikutepeale, pikendame soodaveega.
Rickey ei sisalda tilkagi mingit amgustajat. Suurepärased aperitiivid.
Juues oma esimest rickey’t, ärge pange pärast paari lonksu klaasi ära. Juues dringi lõpuni märkate, et see on teile hakanud maitsema.
Sangaree         Ameerika kokteil 19.sajandist, mille aluseks oli traditsiooniline hispaania punase veini aluseline jook Sangria ( ´vere jook´ ). 20. sajandi algul lisandus sellele soodavesi. Neid valmistatakse tugevdatud veinidega, õllede ja alkoholidega. Nad on magustatud ja valatud jääga täidetud klaasi. Traditsiooniliselt raputatakse puhta alkoholi aluselistele versioonidele muskaatpähklit. Serveeritakse kõrrega old-fashioned klaasis. Neid drinke peaks korralikult segama enne joomist, et jää jõuaks sulada ja jääst sulav vesi saaks pehmendada dringi maitset.
Scaffa         Scaffa on Vanaskandinaavia termin, mis tähendab ´midagi ise teha ´, antud juhul sobiv, kuna valmistusained lihtsalt valati klaasi. 1860 kuni 1900. aasta alguseni populaarsed Scaffa´sid kaubanduslikult enam ei esine.

Shrub          vana joogi termin, mille aluseks oli sidruni- või apelsinimahla sisaldav alkohol. Tehti suurtes kogustes ja jäeti paariks nädalaks valmima enne tarvitamist.
Shooter      ( laskja ) serveeritakse madalas klaasis, ilma jääta, mõeldud ühe korraga alla neelamiseks. Omavad erikaalude erinevuse tõttu tohutut visuaalset efekti. Klaas mahutab 3 cl.
Sling (vise) tõeline Sling peaks olema lahustatud ainult puhta külma veega. Tänapäeval kasutavad seda varianti vähesed slingid, sest see on igav kaasaegsele maitsemeelele. Enamik retsepte soovitab jää lisamist ja vahutava soft dringi ärajätmist.
Sling peaks sisaldama sidruni- või laimimahla ja suhkrut/siirupit või magusat likööri. Kasutada võib igasugust alusalkoholi ja puuviljamahla. Võib šeikida ja kurnata jääga täidetud klaasi või lihtsalt lisada jääle klaasis.
Slinge võib serveerida ka kuumadena, sel juhul kasutatakse soodavee asemel kuuma vett.
Smash     (löök) ei moodusta eraldi dringirühma, sest nad on põhimõtteliselt vähendatud julep´id. Neile võib aluseks olla suvaline alkohol ja tavaliselt serveeritakse old-fashioned või ´ on the rocks ´ klaasis, mis täidetakse jääkildudega angu julepikruus.
Sour         Sour ilmus nii varakult kui 1850 –ndail Brandy Sour´i kujul.
Need tehakse väga vähese hulga magustajaga ja suhteliselt suurest kogusest värskest sidruni mahlast.Tavaliselt lisatakse sidrunikoorespiraal. Joomiseks on eraldi sour – klaas, kuid enamik asutusi kasutab old-fashioned klaasi. Maitse ei peaks kunagi magus olema, kuid suhkrut võib lisada maitse järgi. Väike hulk soodavett on alati vabal valikul, alates 1880-ndaist, mil teda lisama hakati.
Kui pakute sour’e enne sööki, garneerige see võimalikult tagasihoidlikult. Kui aga pakute sour’e peale sööki, võite garneerida julgemalt, pidades siiski meeles, et pakute kokteili, mitte aga puuviljasalatit. Sour’i populaarsus seisnebki tema laias serverimis-
võimalustes – jooki võib nautida enne sööki kui ka peale sööki, kuumal suvepäeval ja külmal talveõhtul. Sour’i mitmekügsus ilmneb selles, et ükskõik millist lühikest sour-kokteili võib muuta pikaks, lisades sellele mingit karastusjooki. Teisest küljest, igat pikka sour’i võib serveerida lühikesena, jättes karastusjoogi lisamata.
Kõike sour’e võib serveerida järgmistel viisidel :
· Plain e. lühikesena või on-the-rocks kokteilina, mis ei sisalda tilkagi vett, ainult magus/hapu koostisosa + põhialkohol.
· Fizzi’na
· Collins’ina
· Cooler’ina
· Vahuveinikokteilina
· Cobbler’ina
· Fix’ina
· Daisy’na

Sour-klaasi õige nimi on fizz-klaas, kuna sour’e on kaheksat eri sorti, millest ainult fizz’i peaks serveerima selles nn. sour-klaasis.
Meeles tuleb pidada, et sour peaks olema vastavalt oma nimele veidi hapukam, kuid mitte mingil juhul liiga magus nagu tavaliselt juhtub.
Swizzle         Lääne – India´st pärinevad kokteilid, esmamaining 1813. aastal.
Valmista takse alkoholist, laimimahlast, suhkrusiirupist või liköörist, purustatud jääst ja mõnikord soodaveest. Alguses lisati teisi aineid nagu puuviljamahlu ainult väikestes kogustes värvi saamiseks või maitsevärvingu andmiseks, tänapäeval tundub sobivat igasugune lisand.
Swizzle on saanud oma nime pulgast, mida kasutati joogi segamiseks. Pulk oli tavaliselt troopilise taime kuivatatud vars, mille otsas oli paar väiksemat oksakest ja ta oli umbes 60 cm pikk. Pulk pandi kannu sisse ja hööruti osavalt peopesade vahel, segades nii jääd ja alkoholi, et klaasi umber härmatist luua.
Squirt         Squirt´id on kangetest alkohoolsetest jookidest või veinidest ja värsketest puuviljadest või puuviljasiirupist ja soodaveest valmistatud joogid. Lisaks puuviljasiirupitele võib kasutada ka puuviljalikööri ja aprikoosilikööri.
Tegelikult on Squirt´id Cooler´id.
Squirt’e valmistades kasutage umbes 10 cl veini ja ükskõik millist puuvilja või puuviljasiirupit või likööri.
Toddy            ( punšitaoline kuuma vee ja suhkruga segujook ). Ta peaks sisaldama üht või enamat vürtsi, veidi magustajat ja tsitrusviljalõiku – või selle mahla. Traditsioonid eelistavad kasutada ainult linnaseviskit, allikavett ja suhkrut – serveeritakse kuumana.
Nimetus ´toddy ´on võib olla tulnud sõnast ´tarrie ´, mis tähendab 17. sajandi algul India idaosas palmipuu käärinud mahlast valmistatud jooki, arraki üht varianti. Teine võimalik selgitus kuulub šoti poeet Allan Ramsay´le 1721. aastast. Ta väitis, et nimetus tuli Tod´i kaevu järgi, mis oli kunagi tähtis veeallikas Edinburgh´is. Tänu ´Ramsay päevale ´oli toddy´st saamas populaarne traditsiooniline ergutusvahend külmadel mägismaa talvedel ning varsti levis ta üle Põhja – Euroopa ja Ameerika.
Zoom         valmistatakse šeikeris mee, koore ja alkoholiga, kurnatakse kokteiliklaasi.
Zoom´id olid populaarsed 1930-ndail, enam neid kaubanduslikult ei esine.